Väärtusinvesteerimine (value investing) on üks populaarsemaid lähenemisi oma investeeringute aktiivseks juhtimiseks. Tuntuim väärtusinvestorite esindaja on tänapäeval ilmselt üks maailma rikkamaid inimesi, Warren Buffett.
Vast on see ka põhjus, miks väga paljud investeerimishuvilised just tahavadki alustada kohe millestki sellisest, mida Buffett teeb ehk analüüsida üksikaktsiaid, valida välja parimad ja turule koht kätte näidata.
Idee on väärtusinvesteerimisel lihtne. Ettevõtetel on olemas hind ja on olemas väärtus. Aeg-ajalt juhtub nii, et hind on tunduvalt madalam, kui ettevõtte väärtus ja siis ongi hea hetk selle ettevõtte ostmiseks.
Näiteks võib tekkida olukord, kus ettevõtte hind (aktsia hind korrutatud aktsiate arvuga) on väiksem, kui ettevõtte bilansis olev rahaline seis. Saad näiteks €60 eest osta €100 ettevõtte pangakontol.
Kui sa tabad mõne sellise alahinnatud ettevõttega olukorra ära ja võtad positsiooni sisse, siis jääbki nüüd vaid oodata, millal ka teised aru saavad, et ettevõte on alahinnatud ja hind tõuseb taaskord õiglasele tasemele tagasi.
Nii lihtne see teoorias ongi.
Väärtusinvesteerimisega Warren Buffettiks?
Praktikas muidugi on olukord keerulisem. Analüüsi on tunduvalt rohkem vaja teha, detaile on päris palju, mida tasuks vaadata ja see alahinnatud ettevõte võib hoopis pankrotti minna või aastaid vireleda ja kontol oleva raha laiaks lüüa, kui sinu järeldused on valed.
Kuigi tegemist on meetodiga, mis õigetes kätes suudab väga häid tulemusi anda, on siin lisaks teadusele ka päris palju nö kunsti. Kui kümme erinevat väärtusinvestorit analüüsivad sama ettevõtet, on nende järeldused seetõttu ka omajagu erinevad.
Seega lootus, et niipea kui väärtusinvesteerimise omale selgeks teed, oled järgmine Warren Buffett, on pigem ebarealistlik. See nõuab ikka tükk maad rohkem tööd, et Buffetti tulemustele lähedalegi jõuda.
Kellele väärtusinvesteerimine sobib?
Ei oska siinkohal mingit nimekirja isikuomadustest ette lugeda, aga esimene tingimus peaks kindlasti olema väga suur huvi investeerimise, ettevõtete majandusaasta aruannete ja numbrite analüüsimise vastu.
Ilma selleta on raske ette kujutada, et sa selles vallas erilist edu saavutad, sest normaalne analüüs võtab ikka korralikult aega.
Küsisin Investeerimisfestivalil The Investor’s Podcasti saatejuhilt Stig Brodersenilt, kui palju tal umbes ühe investeeringu analüüsimise peale aega kulub. Vastuseks tuli, et kuni 50 või koguni 100 tundi.
Jään vastuse võlgu, kas see on aeg, mis kulus ainult selle konkreetse investeeringu analüüsimisele või sisaldab see ka aega, mis kulus nende ettevõtete analüüsile, mis ühel või teisel põhjusel analüüsi keskel välja langesid.
Ajakulust lähtuvalt paneksin isiklikult siia ka teise tingimuse, mis võiks mõjutada sinu väärtusinvestoriks hakkamist. Sul peaks olema piisavalt suur portfell.
Põhjus on lihtne. Oletame, et sa suudad tänu väärtusinvesteerimisele turgu ületada 5% tootlusega aastas. Kui sul ühe investeeringu leidmiseks kulub kokku 100h ja see investeering on €2000, siis sa pead ikka väga madala palgaga töötama, et see tegevus mõttekas oleks.
Vaata kalkulaatori abiga, kas sul on mõtet väärtusinvesteerimisega tegeleda või mitte.
Tõsi, kui sul on tõeline kirg teema vastu ja portfell ka pidevalt kasvab päevatöö või ettevõtluse tagajärjel, siis võib ka väiksemate summade puhul võtta seda kui õppeprotsessi ja tulevadki õppetunnid taaskord odavamalt.
Väärtusinvestoriks hakkamiseks
Kui nüüd tundub, et sul on tõeline huvi olemas ja portfelli suurus ka nagu justkui õigustaks seda lüket, siis anna tuld.
See on kindlasti parem lähenemine aktiivseks portfelli haldamiseks, kui paljud alternatiivid, mida sulle ühes või teises kanalis promotakse.
Alustada võiks näiteks klassikalisest Benjamin Grahami raamatust The Intelligent Investor.
Äripäev on selle ka eestikeelsena välja andnud. Isiklikult eelistan siiski inglisekeelsena lugeda, sest enamus kohti, kus sa seda rakendad ja kust lisa saad õppida, kasutavad just neidsamu inglisekeelseid mõisteid.
See teos ei ole kindlasti kergemate killast, ja soovi korral leiab lihtsamaid viise õppimisteekonna alustamiseks, aga ehk ongi hea oma püsivus proovile panna. Eriti arvestades, et selle lähenemise edukas rakendamine seda omajagu nõuab.
Neile aga, kes ei soovi investeerimisest omale uut kõrvaltööd luua või portfell nii suurt ajakulu ei õigusta, soovitan omale investeerimise põhitõed selgeks teha ja lihtsamaid lähenemisi rakendama asuda.
Nõustun Warren Buffetti soovitusega, et kui sa ei ole professionaalne investor, siis eelista näiteks madalate kuludega indeksfonde ja pane põhirõhk oma igapäeva tööle või ettevõtlusele, kust sa investeerimiseks raha saad.